Virtualiseerimine

Virtualiseerimine 

Kindlasti teab iga asjahuviline mõistet VPN (ingl virtualized private network), mis tähistab virtualiseeritud privaatset andmesidekanalit üle avatud interneti. See virtuaalne võrguühendus võeti kasutusele siis, kui arvutivõrkude uus tehnoloogiline tase võimaldas tekitada krüpteeritud andmeühenduskanali kahe suvalise punkti vahel.

Uus tehnoloogia – paindlik, funktsionaalne ja odav – laskis lihtsalt ja kiiresti luua virtuaalseid privaatühendusi. Mõiste VPN koos vastavate protokollide nimedega kinnistusid IT-maailma kõnepruuki, ehkki virtualiseerimisest laiemalt veel ei räägitud.

Seadmete virtualiseerimine 

Virtuaalsena on võimalik jooksutada ka spetsiaalseadmeid, nagu tulemüürid, etherneti kommutaatorid, andmevoogude koormusjaoturid jm. Virtuaalsetes seadmetes saab omakorda tekitada virtuaalseid süsteeme, nagu virtuaalsed ruuterid või domeenid. Selline topeltvirtuaalsus on üsna lähedal ulmele – see kajastub ka Võrguvara hüüdlauses.
Paljud tootjad pakuvad paralleelselt nii reaalseid seadmeid kui ka nende virtuaalversioone. Virtuaalseade on õieti üksnes litsents või fail, mis pole seotud konkreetse riistvaraga.
Kui serveril, millel töötab virtuaalne seade, napib jõudlust, saab serveri vahetada võimsama vastu ning vana serverit edasi kasutada mingiks muuks otstarbeks. Nii ei teki arvutustehnika võimsuse kiirest arengust hoolimata kunagi jõudluse puudust.

Kas eelistada virtuaalseid või reaalseid seadmeid, sellele oskab Võrguvara igal konkreetsel juhul lahenduse leida. 

Serverite virtualiseerimine 

Virtualiseerimise lainel olles me serveri riistvarast siiski ei pääse, sest ka virtuaalmasin töötab füüsilises seadmes, olgugi et virtuaalsena arvuti mälus. Selle tehnoloogia tõelist kasu on näha alles siis, kui tekib vajadus soetada järjekordne arvuti või server.

Kõigepealt tuleb sel juhul otsustada, kas on mõtet investeerida riistvarasse (suhteliselt kallis, tarbib elektrienergiat, jõudlusest keskmiselt koormatud ainult 5–10%), laiendada serveriruumi, et mahutada ära kõik olemasolevad ja tulevikus soetatavad serverid (tehes kulutusi ka nende toitmiseks ning jahutamiseks) või hankida litsents, mis võimaldab käivitada uue serveri virtuaalsena olemasoleva serveri mälus.

Võrguvara spetsialistid teavad, mis on ühe või teise lahenduse võimalused, ning aitavad leida optimaalset lahendust.

Töökoha virtualiseerimine 

Virtualiseerida saab ka töökohaarvuteid. Sellise lahenduse puhul töötavad kõik arvutid keskserveri mälus. Iga kasutaja vajab oma arvutiga suhtlemiseks vaid odavat terminali, mille kaudu jõuab tema töölauale arvuti kasutajaliides.

See lahendus lihtsustab tunduvalt administraatori tööd, sest kogu arvutipark on keskselt hallatav. Eri kasutajagruppidele on võimalik luua sobivaid virtuaalseid arvutimudeleid, mida hiljem kloonida ja kasutajatele kättesaadavaks teha.

Kasutaja aga ei saa oma oskamatusest hoolimata arvutis midagi ära rikkuda, sest mis jõuvõtteid ta sellega suheldes ka ei tarvitaks, saab ta igal hommikul oma kasutusse niisama töövalmis ja rikkumata virtuaalse arvuti.
Võrguvara oskab sellise lahenduse ehitamisel igati abiks olla.